<%@LANGUAGE="JAVASCRIPT" CODEPAGE="1252"%> Ministry of Defence and Security
Governo Timor Leste - MINISTERIO DA DEFESA E SEGURANCA
DISCOURSE

 

 

 

DISKURSU HUSI
SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU MINISTRU
KAY RALA XANANA GUSMÃO
IHA SEREMÓNIA SÉTIMU ANIVESÁRIO
F-FDTL NIAN


Loron 2, fulan Fevereiru, tinan 2008
Komponente Naval-Hera

 

 

 

Exmu. Señor Prezidente Parlamentu Nasional nian
Exmu. Señor Prezidente Tribunal Rekursu
Exmu. Señores Membrus Prlamentu Nasional
Exmu. Señores Membrus governu
Exmu. SeñorReprezentante Espesial Sekretariu Geral ONU nian
Exmu. Señor Xefe Estadu Maior General F-FDTL nian, Brigadeiru General Taur Matan Ruak
Exmu. Señores Membrus Korpu Diplomátiku nian
Ofisal sira, Sarjentu sira, no Soldadu sira Falintil-FDTL nian

Desde ke hau ezerse kargu Primeiru Ministru no Ministru Defeza no Seguransa nian, hau afirma tiha dala barak, katak hau nia perioridade prinsipal ida iha Governu ida ne’e mak atu halo reestruturasaun F-FDTL nian, ne’ebe artikula ho reforma seitor Defeza no Seguransa nian. Hanesan ema hotu hatene, Defeza Nasional nudar aktividade ida estadu nian, ho finalidade atu kompleta objektivu ida ne’ebe exensial liu hotu, mak esatabilidade no F – FDTL nudar nstrumentu ida ne’ebe importante, liu husi ninia komponente militar, hodi realiza objektivu ida ne’e.

Komemorasaun ba sétimu aniversáriu Falintil-FDTL nian ne’e, hala’o ho signifikadu ida ne’ebe espesial, tama nia moris bele kahur ba disolve an iha nasaun ne’e nia moris rasik. F-FDTL liga intimamente ba konseitu konaba soberania nasional no independensia nasional no identifkasaun husi instituisaun ida ne’e ho ninia país ho ninia povu, maka ho orgulhu ita bele prezerva identidade nasional.

Tuir konstituisaun no lei, Forsas Armadas fundamentalmente sai nudar meiu ida hodi mantein paz, no hanesan elementu ke kontribui atu bele rezolve konflitus no tensoens ne’ebe mosu no nune’e, asegura estabilidade ne’ebe esensial ba dezenvolvimentu ne’ebe sustentavel atu garante moris diak ba povu, tanba merese duni atu hetan moris diak ne’e.

Tanba ne’e, mak hua hakarak atu koalia ba imi konaba reforma. IV Governu Konstitusional hili tiha ona tina 2008 hanesan tinan reforma nian, no implementa daudaun mudansa estrutural ne’ebe ekilibrada konaba Gestaun estadu nian, no ida ne’e implika katak orgauns hotu-hotu estadu nian sei sai efisiente liu no funsional no livre husi korupsaun.

Dezenvolvimentu estadu nian signifika katak ninia instituisaun sira hotu sei akompanha estadu iha tarefa ida ne’e, no naturalmente, Forsas Armadas mos inklui iha prosesu ne’e.

Profisionalizasaun Forsas Armadas nian, nudar asuntu no importansia sentral, ne’ebe liga ba formasaun no treinu militar, hodi hametin respeitu ba hierarkia no disiplina militar, no fo sentidu ba koezaun nomos vontade hodi servisu ba objektivu komum ida. Profisionalizasaun implika modernizasaun ba material no ekipamentu no implika preparasaun forsas nian ne’ebe realista, para bele responde ba ezijensia ne’ebe mosu husi konflitus, hodi hatene lolos natureza real konaba ameasa sira.

Konsolidasaun F-FDTl nian mos depende ba estadu nia kapasidade hodi dezenvolve relasoens kooperasaun bilateral no multilateral ho países sira seluk, hodi kaer metin oportunidades ne’ebe iha. Hau anunsia iha Domingo liu ba, katak FEI – Forsa Estabilizasaun Internasional sira, iha ámbitu kooperasaun bilateral nia laran, sei fo formasaun ne’ebe nesesariu ba militares timoroan sira atu hotu-hotu bele alkansa parametru profesional ida ne’ebe ita hakarak.

Mos iha tinan 2007 atu remata, tuir 2a Reuniaun Komisaun Bilateral Luso-Timorense iha area Defeza, aprova tiha Programa-Kuadru ida ba kooperasaun tekniku militar ba periodu tinan tolu nian 2008 – 2010, ne’ebe konsiste husi aktividade prinsipal hat (4), hanesan:

1. Fo apoiu ba dezenvolvimentu konaba asesores militares
2. Fo apoiu ba kooperasaun ka prosesu resenseamentu no rekrutamentu militar nian
3. Instrusaun, ne’ebe inklui formasaun ba rekrutas foun ba exersitu F-FDTL nian, no ho ida ne’e , sei kria Sentru Língua Portugues ida, no
4. Programa formasaun iha Portugal, ba sarjentu no ofisiais timor-oan sira.

Ho buat sira ne’e, hatudu katak Timor-Leste simu nafatin apoiu jenerozu husi nasaun sira seluk. Ita tenki hatene simu apoiu sira ne’e, ho rekuinhesimentu no gratidaun, ho serteza katak, lakleur tan, ita sei bele hala’o tuir modelu kooperasaun internasional sira ne’e, ho foma ida aktivu duni, hodi insentiva politika koopersaun nian, ho baze ba respeitu mútuo no laiha interferensia asuntu internu estadu ida-idak nian.

Nudar Ministru Defeza no Seguransa nian, hau hakarak mos atu realsa karakter nasional instituisaun militar nian, no tanba ida ne’e, reforma ida ne’ebe governu hakarak implementa presiza solidariedade intitusional husi orgaun soberania hotu-hotu.

Politika Defeza no Seguransa Nasional sai politika ida integrada, atu fo garantia ba seguransa nasional, tanba ne’e militar sira tenki koopera aktivamente ho interveniente sira iha prosesu ida ne’e, liliu ho Polisia Nasional Timor-Leste, hodi redus ba maximu assimetrias ka diferensa sira ne’ebe provoka distansiamentu ka hado’ok malu, ne’ebe ita lakohi, entre instituisoens rua ne’e.

Governu hakarak promove reforma hirak ne’ebe, hetan husi Grupu Estudu konaba Forsa 2020, atu hari’i kapasidade konstitusional F-FDTl nian. Governu mos hakarak atu instituisaun militar servisu duni ba ninia patria no ninia povu, ho vokasaun liu ba asoens kooperasoens sivil-militar, ho empenha liutan ba operasoens humanitarias no fo apoio ba paz. Ita hotu hakarak atu instituisaun militar bele hetan expansaun teritorial atu kobre Timor tomak , hodi la’os deit bele hetan operasionalidade no kapasidade resposta ne’ebe diak liu, maibe mos atu manan konfiansa husi populasaun sira nia Forsas Armadas.

Ita hakarak katak, joven barak tan sei tama iha forsa, atu fo sira nia kontribuisaun ba misaun patriotika ida ne’ebe defeza nasional reprezenta, no husi fatin seluk mos, tenki halo implementasaun urgente ba medidas atu fo atensaun ba kombatentes Falintil nian (sra ne’ebe iha liur ka iha F-FDTL nia laran). Ita manan independensia tanba determinasaun ne’ebe as no sakrifisiu ne’ebe bo’ot no todan husi kombatentes sira, no ita labele haluha katak demobilizasaun lolos seidauk hala’o, no governu ida ne’e iha ona planu atu hahu iha fulan hirak mai ne’e.
Hodi fiar metin katak, estadu iha dever atu rezolve konflitus hotu-hotu ne’ebe bele ameasa unidade no estabilidade nasional, no katak konflitu ne’ebe mosu husi sira ne’ebe abandona instituisaun militar no ita hanaran nudar Petisionariu, kazu Alfredo Reinado no problema deslokadu sira, kontinua hanesan asuntu ne’ebe sensitivu, ne’ebe sei la fo fatin atu hahu hala’o dezenvolvimentu no modernizasaun país ida ne’en nian. Governu iha parseria ho orgauns soberania sira seluk no sosiedade sivil, hala’o esforsu ne’ebe maka’as atu hetan solusaun.

Iha problema tolu(3) ne’e, intervensaun ne’ebe responsavel husi F-FDTL sei fundamental tebes atu rezolve problemas hirak ne’e ho diak. Iha kazu petisionarius, tanba ita bo’ot sira koñese malu diak liu duke ema seluk, membrus F-FDTl sira bele sai interlokutor privileajadu ba dialogu; iha kazu Reinado nian, tanba iha duni imi nia instituisaun nia laran, maka nia mos apriende konaba kodigus de konduta no honra militar. Ita espera katak, lalais ka kleur, sei halo toma konsiensia katak, sei iha deit dalan ida atu sai husi impasse ida ne’e, ne’e mak dalan justisa nian.

Konaba deslokadus sira, bai-bain ita koalia konaba misoens de interese publiku, ne’e sei liu husi aksoens, humanitarias de apoiu ba deslokadu sira no asistensia humanitaria ba populasoens em geral. Ita hotu espera katak F-FDTL sei kontinua koopera aktivamente iha prosesu fo apoiu ba deslokadus sira, hodi sira fila ba sira nia fatin uluk hela ba, bele liu husi fo seguransa ba prosesu fila ba fatin, bele tuir aksoens sensibilizasaun populasaun nian atu simu malu no bele mos husi apoiu konkretu iha lojistika no transporte.

Señor Xefe do Estadu Maior General, Brigadeiru Taur Matan Ruak
Ofisiais, Sargentus e Praças das Falintil-FDTL

Ita hotu kontente, tanba ita asisti seremonia intrega lancha rua ne’ebe foin hadia ona. Vetor tasi mosu duni, hanesan perioridade ida ba ita nia rain, i tanba ne’e estrategia seguransa no defeza nasional, implika dezenvolvimentu komponente Naval nian. Forsa Naval ne’ebe lijeira, katak la todan, sei ajuda ita nia país atu uza ita nia tasi tuir ita nia nesesidade, hodi garantes níveis ne’ebe adekuadus ba seguransa tulun dezenvolvimentu espasus maritimus ne’ebe partense ba ita nia soberania no ita nia juridisaun, nomos atu honra komprimisus, ne’ebe ita hetan husi tratadus internasionais ne’ebe estadu asina. Hau hanoin katak urgente teb-tebes atu hala’o patrulhamentu no fiskalizasaun ba ita nia aguas teritoriais, iha ne’ebe ita iha rekursus ne’ebe importante tebes ba ita nia soberania no ita nia dezenvolvimentu sustentadu.

Hau sauda ho militar sira hotu ne’ebe ohin loron marka prezensa iha ne’e, ba imi empenhu no dedikasaun ba kauza Defeza Nasional, hau hanoin katak faze be at liu nian, liu tiha ona: konstruasaun instituisaun nian, ne’ebe habot an ho fragilidades. Tanba ita aprende beibeik husi erros pasadu nian, ita hotu hamutuk hala’o komprimisu hodi hari’i no foti fali instituisaun militar ida ne’e, ba patamar ka nivel ida ne’ebe hanesan ho instituisoens militares sira seluk iha mundu rai klaran.

Ita buka efrenta futuru, ho firmeza no konfiansa, ho serteza katak ita sei kaer metin efisiensia, dignidade no prestijiu F-FDTL nian. Instituisaun ida ne’e tenki sai duni referensial esperansa ba povu no ba patria: konaba seguransa, esabilidade no dezenvolvimentu.

Hau mos aproveita atu kongratula segundu Sargentu Arlindo no ninia seksaun, ne’ebe fo seguransa ba EDTL, iha Komoro, hodi hola aksaun ne’ebe firme atu defende interese estadu no povu nian.

Obrigadu barak

 

Kay Rala Xanana Gusmão
Loron 2, Fevereiru, tinan 2008.

CALENDER
 
SEARCH
Searh:

Governo Timor Leste - MINISTERIO DEFESA
This Web created by: PEPI Defence Department Timor leste @ 2007